Kodutee oli sisuliselt vastupidine USAsse sõiduga (kaarti ei hakka joonistama): New York JFK -> London Heathrow -> Helsinki Vantaa -> Helsinki sadam -> Tallinna sadam -> Üksnurme -> Ülenurme.
Mõned pisikesed erinevused siiski olid:
- Kui me olime JFK-s lennukisse saanud, oli Mehis nii väsinud, et jäi kohe magama. See oli iseenesest väga hea. Aga halb oli see, et kui ta ~tund ja kakskümmend minutit hiljem ärkas, olime meie ikka veel JFK lennuväljal lennukis. Ehk siis meie lend tõusis õhku umbes tund plaanitust hiljem (mingi jama pagasiga ja pikk õhkutõusmise järjekord). Õnneks kestis lend ise lühemat aega kui siia sõites.
- Heathrow lennuväljale maandudes oli jällegi järjekord ja me tegime linna kohal (ainult) ühe tiiru.
- Sel korral oli Heathrows meil 2,5 tundi ootamist, mida saime lõbusalt sisustada. Kõigepealt seisime vales järjekorras, et check-in teha ja kui olime ~15 minutit seisnud, ütles viisakas tütarlaps, et me oleks pidanud tegema check-ini seal “järjekorras”, kus ühtegi inimest polnud. Siis saime tunda ühte kõige nõmedamat lennujaama maailmas – lennu väljumise värav ilmub seal infotabloole enam-vähem viimasel sekundil ja siis tuleb joosta (halvemal juhul 20 minutit); meie värav (mis ilmus tükk aega peale seda, kui värav ametlikult suletud pidi olema) oli õnneks ligidal. Ja siis saime ka Heathrow-s õhkutõusmise järjekorras oodata.
- Helsinkis sõitsime bussiga kesklinna ja sealt taksoga sadamasse (nii oli odavam kui otse taksoga sadamasse sõit).
- Sel korral väljus Linda Line kiirpaat – ja oi, kuidas see loksutas ning raputas. Laine oli päris ilus. Laevas/paadis oli hästi näha mõningate inimeste nahaalsust, kes võtsid endale ühe istekoha, oma jopele teise ja oma kotile kolmanda. Päris head inimesed on need eestlased ikka küll.
- Üksnurmes saime saunas käia, kõhu täis süüa ja siis magasime öö ka veel seal ning alles 5. septembri pealelõunal saabusime koju.
Ajavahega harjumiseks läks Mehisel umbes nädal ja esimesel ööl kodus otsustas ta, et 23:30 tuleb üles tulla ja enne kolme ta magama ei jäänud. Ja Aulise fotokas sai euroopa ajaga tuttavaks alles peale reisi lõppu kodus, seega on Euroopas tehtud pildid natuke vale ajaga ning väheke sassis.
Aga muidu jäime reisiga suures osas ikka rahule. Ja eks näis, kuna ja kuhu järgmisel korral seal riigis suundume…