2009 aasta kevad-suvel tekkis mõte minna Aulise puhkuse ajal USAsse.
Kuna puhtjuhuslikult elab seal kõikide võimaluste maal ka tädi Reet, siis sai mõeldud, et võiks ka teda külastada. Kuna tädi Reet elab USA idarannikul ja seal on juhuslikult ka suurlinn hüüdnimega Suur Õun, siis sai valitud lennusihiks just New York City. Suve edenedes ning reisi plaanide arenedes tekkis mõte, et võtaks õepoja Anderoni ka kaasa; sellest ideest sai õeraas Annika ka innustust ja temagi otsustas liituda.
Seega sai meie reisiseltskonna suuruseks 5 inimest: Merle, Mehis, Aulis, Annika ja Anderon.
Esialgu sai plaanitud eriti uhkelt sõita kohe mööda idarannikut lõunasse Miamisse välja, aga vaadates meeletuid sõidukilomeetreid (rendiauto oli kindel valik), otsustasime, et nii pikalt ette ei võta. Ja kodust lahkudes jäid sihtkohtadeks järgmised suuremad kohad:
- Voluntown – tädi Reeda kodu
- Niagara Falls – Niagara juga asub siin
- Washington DC
- Rehoboth Beach – ehk siis mingi rannake, kus ookeani näha ning katsuda saab
- Philadelphia – siin pidavat ilus loomaaed ja muudki huvitavat vaadata olema
- New York City
Lisaks olid plaanis igasugused lõbustuspargid (Lake Compounce ja Six Flags) ning loomaaiad (maksimum: Washington DC, Philadelphia, Bronx, Central Park). Aga koha peal sai plaanidesse tehtud mõned muudatused ja seetõttu sai ära jäetud Philadelphia, kuna loomaaedu jäi niigi kaks tükki (Washington DC koos pandadega ja Bronx Zoo – USA suurim ikkagi) ning ranna suhtes langes valik hoopis Ocean Cityle, kuna seal on lisaks randadele ka lõbustusparke ja muud huvitavat.
Kuna lend väljus meil Helsingist 18. augustil, alustasime oma reisi juba 17. augustil ja läksime laevaga Helsingisse. Tagasi tulles maandus lennuk 4. septembril jällegi Helsingis ja sealt jõudsime laevaga Tallinnasse alles õhtul ning ööbisime Annika pool. Seega koju jõudsime alles 5. septembril.
Üldiselt võib meie reisi ette kujutada sellisena:
Lühidalt võiks reisi kohta öelda nii:
- Liiklus:
- vahemaad on pikad, seega on rendiauto vajalik (või liigud lennukiga)
- huvitav fakt – paljudel autodel ei peagi olema esimest numbrimärki; see kehtis ka meie rendiauto kohta
- enamus kohalikke sõidab suurte autodega
- miilidega tuleb harjuda
- liiklusmärgid on enamasti koos tekstiga, seega saab neist aru; foori punane tuli tähendab vahest, et võid vabalt pööret sooritada
- foorides ei ole vilkuvat rohelist – roheline põleb ja siis süttib lihtsalt kollane (selle saime selgeks, kui tegime ülijärsu pidurduse ühe foori taga); peale kollast süttib punane ja selle järgi koheselt roheline (ei mingit kollast siin vahel)
- kiirteel võib küll 4-5 rada ühes suunas liikuda, aga 10-15 miili pikkuseid ummikuid võib ikka tekkida ja kui kaherajalise kiirtee ühel rajal avarii juhtub, siis on mitme miiline ummik garanteeritud sõltumata kellaajast
- kiirteel 55mph alas liikudes kiirusega ~58mph sõidab enamus autosid (ka suured veokid) mööda, 65mph alas 68mph sõites enam nii palju mööda sõitjaid pole
- suurlinnades on tihti fooridele lisaks ristmikele paigaldatud ka politseinikest abivahendid
- jalakäiad eriti foori ei austa
- Hinnad:
- enamasti lisatakse hindadele kassas “tax” – see võib olla 6% – 15%
- jootraha andmine on kombekas
- riided on odavad võrreldes Eestiga
- söök on talutava hinnaga
- lõbustused/vaatamisväärsused on erineva hinnaga – Washington DC-s on enamus muuseume/loomaaedu tasuta, New Yorkis on kõik küllaltki kallid
- bensiin on odav – gallon (~3,8 liitrit) maksis $2.459 – $3.059 (selles on tax sees juba)
- Kaubandus – kohalik Selver on Wal-Mart, lisaks on seal väga palju erinevaid kaubanduskette ja supermarketeid ja muud sellist. Suurtel riidetootjatel on Outletid, kus müüakse kaupa kohati kuni 90% soodustusega.
- Hotellid on enamasti mugavad, aga heades kohtades kallid. Ja väga paljudes kohtades pole hommikusööki selle kalli hinna sees; kui hotellis ka on hommikusöögi variant, siis tähendab see enamasti hunnikute viisi magusaid saiakesi ja muud magusat – väga harva, kui tüüpilist euroopa hommikusööki pakutakse.
Ja hotellide tutvustavas materjalis on peale tervituslehte pikk jutt turvalisusest, mis sisaldab pika jutu sellest, kuidas hotellist väljas käies (eriti pimedas) tuleb hoolega ringi vaadata ja millegi kahtlase märkamisel tuleb ummisjalu hotelli põgeneda; ning enne autoga sõidu alustamist tuleb ilmtingimata auto alla vaadata – ega seal juhuslikult pommi pole; ja loomulikult on seal ka lühike jutt sellest, et väärtasju tuppa jätta pole mõtet – kasutatagu šeifi; igal juhul tundus selline turvajutt natuke imelik. - Enamus inimesi (välja arvatud suurlinnade tänavatel) on ülekaalulised. Samas on inimesed väga lahke ja lõbusa olemisega – Londonis maandudes oli kohe näoilmetest aru saada, et euroopa…
- Ilmastik – vaatamata arusaamale, et USA põhaosa on Eestiga sarnase kliimaga, on seal tegelikkuses tunduvalt soojem. Sinna saabudes oli öösiti 24-25 kraadi sooja ja päeval küündis temperatuur 30ni. Kohati tõusis temperatuur lausa 35ni, aga siis kukkus paari tunniga sajus 19 kraadini. Sajud olid päris tugevad, aga õnneks kohtasime me tõsist vihma ainult Niagarasse ja sealt tagasi sõitmise ajal – muul ajal oli paar vihmasabinat, aga muidu oli ilm igati mõnus. Ja näiteks New Yorkis on 19-20 kraadi sooja ikka tunduvalt soojem kui Eestis.
Pilte sai tehtud loomulikult väga palju (2 fotoaparaati – Aulisel ja Annikal) ja seetõttu on siin pildid jaotatud loogiliste reisetappide kaupa.